Täiustatud mõõteseadmena mängivad 3D-skannerid paljudes valdkondades olulist rolli. Nende struktuuri mõistmine aitab paremini mõista nende tööpõhimõtteid ja rakendusala.
3D-skannerid koosnevad peamiselt optilistest süsteemidest, anduritest, andmete kogumise ja töötlemise süsteemidest ning mehaanilistest tugistruktuuridest.
Optiline süsteem on 3D-skanneri üks peamisi osi. See valgustab mõõdetavat objekti, kiirgades spetsiifilist valgust, näiteks laserit või struktureeritud valgust. Need valguskiired interakteeruvad objekti pinnaga, tekitades peegeldunud või hajutatud valgussignaale, mis on aluseks järgnevateks mõõtmisteks. Erinevat tüüpi optilised süsteemid sobivad erinevate rakendusstsenaariumide jaoks. Näiteks laserskaneerimissüsteemidel on suur täpsus ja eraldusvõime ning need sobivad keeruka kujuga objektide{5}}täpseks mõõtmiseks; samas kui struktureeritud valgusskaneerimissüsteemidel on eelised skaneerimise kiiruses ja tõhususes.
Andur vastutab optilise süsteemi poolt objekti pinnale kiiratava valguse poolt peegeldunud või tagasi hajutatud signaalide vastuvõtmise eest. See võib muuta need valgussignaalid elektrilisteks signaalideks ja edastada need andmete kogumise ja töötlemise süsteemi. Anduril peab olema kõrge tundlikkus ja täpsus, et see suudaks täpselt tabada väikseid valgussignaalide muutusi.
Andmete kogumise ja töötlemise süsteem on 3D-skanneri "aju". See kogub, võimendab, filtreerib ja töötleb anduri elektrilisi signaale ning seejärel teisendab optilised signaalid keerukate algoritmide abil kolmemõõtmeliseks koordinaatide teabeks. Andmetöötlussüsteem peab ka kogutud andmeid liitma, liitma ja optimeerima, et saada täielik ja täpne objekti kolmemõõtmeline mudel.
Mehaaniline tugistruktuur tagab stabiilse füüsilise toe kogu 3D-skannerile, tagades iga komponendi täpse ja stabiilse töötamise.
3D-skanneri struktuuri mõistmise kaudu näeme, et tegemist on väga integreeritud täppisriistaga ja iga osa töötab koos, et tagada ülitäpse -kolme{2}}mõõtmeline mõõtmine.